Miessegietti mearrasámidállu
Mearasámi kultuvra gillái garra dáruiduhttima geažil badjel čuohte jagi. Liikkáge leat giella ja luondduvalljodagaid ávkkástallan seilon Gáivuonas. Dán áigge lea kultuvrras ođđaáigasaš vuogit, mat ovdanbuktojuvvojit omd. jahkásaš Riddu Riđđu festiválas. Miessegietti mearrasámi dálus beasat vásihit govt mearrasámi bearáš orui ovdal soađi ja oaidnit earuid dalá eallimis otná eallima ektui.
Dállu lea ásahuvvon s. 1850 ja das orro olbmot gitta 1964 rádjái. Dálus leat orrunviessu, muorraskadjá, buvrrit ja eará olgoviesut, gáivvo, stálla, rásseláđđu, návetgoahti, návet ja geassenávet. Olles dálu viidodat lea s. 12 mihtu, ja dat lea beldejuvvon ja láddjejuvvon heasttain. Gait viesut leat dál restaurerejuvvon dahje rekonstruerejuvvon, ja dállu lea dál olggosoaidnit nugo dat lei s. 1930:is.
Dálu doaibma vuođđuduvai ealáhusheiveheapmái mii ávkinanii meahci, bealdduid ja meara. Meahcis ávkkástalle luonddugittiid. Rásiid rádje vuos stáhkaide ja dasto geasehedje viesu lusa. Bealddut ja luonddugiettit galge addit biepmu 2 gussii, 8-10 sávzii ja hestii.
Meahcis ožžo olbmot ávdnasiid maid dárbbašedje viesuid huksemii, ja boaldinmuoraid .
Fiervvás Biertaváris lei Miessegietti dálus iežas fiervábuvri, mii duođašta dálu oktavuođa maid merrii. Doppe seailluhuvvojedje sierralágan reaiddut ja bivdodárbašat.
Biebmu ráhkaduvvui das maid birasluondu attii. Bierggu, guoli ja mielkebiepmuide lassin čogge olbmot murjjiid ja urtasiid mat geavahuvvojedje dállodoalus. Urtasat geavahuvvojedje maid dálkkasin.
Eanemusat orro 14 olbmo dálus. Beaivválaš ovddasvástádus dálus ja bearrašis lei dálu eamidis. Dakkár doaimmat go separeren, girdnen, vuostáráhkadeapmi, šaddobáidnin, sáibbovuoššan ja báttiid botnjan ledje oalle dábálaččat. Dálu mánát fertejedje maid oassálastit bargguide juo unnivuođa rájes. Dievddut áŋgirušše sesoŋgaguollebivdduin Vogain ja Finnmárkkus. Dievddut fuolahedje maid siidabivddus ja meahccebivddus nu ahte lei biebmu dálus.
Nissonat ledje čeahpit duddjot. Muhtun árbevierut leat ainge seailume, dego omd. Olmmáivákki rátnu. Dat geavahuvvui seaŋgagovččasin, muhto boazosápmelaččat atne dan maid lávvoloavddan. Ránu geavahedje eanaš lonuhangálvun Ivgobađa márkaniin ovttas eará gálvvuin dego dipmadujiin ja joŋain.
